Madala teravussügavuse saavutamine filmifotograafias on ihaldatud tehnika objektide eraldamiseks ja visuaalselt atraktiivsete kujutiste loomiseks. See efekt, mida iseloomustavad udune taust ja teravalt fokuseeritud objekt, lisab teie fotodele professionaalse ja kunstilise hõngu. Selle tehnika valdamiseks filmikaameraga pildistamisel on ülioluline mõista teravussügavust mõjutavaid tegureid, nagu ava, fookuskaugus ja objekti kaugus. See artikkel juhendab teid peamiste sammude ja kaalutlustega, et jäädvustada suurepäraseid filmifotosid kaunilt häguse taustaga.
Teravussügavuse mõistmine
Teravussügavus viitab stseeni osale, mis tundub fotol vastuvõetavalt terav. Väike teravussügavus tähendab, et fookuses on vaid väike ala, samas kui ülejäänud kujutis on udune. Seda kasutatakse sageli konkreetsele objektile tähelepanu tõmbamiseks, muutes selle taustast eristavaks. Vastupidiselt tähendab suur teravussügavus seda, et suurem osa stseenist on fookuses, mis on kasulik maastike või grupifotode puhul, kus soovite, et kõik oleks terav.
Teravussügavust mõjutavad mitmed tegurid ja nende tegurite mõistmine on filmifotode hägususe kontrollimisel võtmetähtsusega. Nende hulka kuuluvad ava, fookuskaugus ning kaamera ja objekti vaheline kaugus. Nende muutujatega manipuleerides saate saavutada soovitud tausta hägususe taseme ja luua visuaalselt mõjuvaid pilte.
Peamised madalat teravussügavust mõjutavad tegurid
Kolm peamist tegurit määravad teie filmifotode teravussügavuse:
- Ava: ava on objektiivi ava, mis laseb valgusel filmile läbi pääseda. Seda mõõdetakse f-peatustes (nt f/1,4, f/2,8, f/5,6). Laiem ava (väiksem f-stop number) toob kaasa väiksema teravussügavuse.
- Fookuskaugus: objektiivi fookuskaugus (mõõdetuna millimeetrites) mõjutab ka teravussügavust. Pikemad fookuskaugused (nt 85 mm, 135 mm) annavad väiksema teravussügavuse võrreldes lühemate fookuskaugustega (nt 28 mm, 35 mm) sama ava ja objekti kauguse juures.
- Objekti kaugus: kaamera ja objekti vaheline kaugus on veel üks oluline tegur. Mida lähemal olete oma objektile, seda madalam on teravussügavus. Objektile lähemale liikumine võib tausta hägusust oluliselt suurendada.
Õige ava valimine
Ava on vaieldamatult kõige otsesem viis teravussügavuse kontrollimiseks. Laia ava (nt f/1.4, f/2 või f/2.8) kasutamine laseb rohkem valgust sisse ja loob väga väikese teravussügavuse. See sobib ideaalselt portreede tegemiseks või väikeste objektide eraldamiseks. Samas tähendab see ka seda, et teravustamine muutub kriitilisemaks, sest isegi kerge teravustamisviga võib põhjustada uduse objekti.
Ava valimisel arvestage saadaoleva valguse hulka ja soovitud tausta hägususe taset. Hämaras valguses on õige särituse saavutamiseks vajalik laiem ava. Heledamates tingimustes peate võib-olla kasutama pikemat säriaega või neutraalse tihedusega (ND) filtrit, et vältida filmi ülesäritamist laia ava kasutamisel.
Sobiva fookuskauguse valimine
Pikema fookuskaugusega objektiivid suruvad tausta kokku ja suurendavad väikese teravussügavuse efekti. Teleobjektiiv (nt 85 mm, 105 mm, 135 mm) on suurepärane valik portreede tegemiseks või objektide eemalt isoleerimiseks. Need läätsed loovad laiemate objektiividega võrreldes selgema tausta hägususe.
Pikemad fookuskaugused nõuavad aga ka suuremat stabiilsust, kuna kaamera värin muutub märgatavamaks. Teleobjektiividega pildistamisel on teravate piltide tagamiseks soovitatav kasutada statiivi või suurendada säriaega. Fookuskauguse valimisel arvestage pildistamiskeskkonda ja vaba ruumi. Mõnikord on lühem objektiiv praktilisem, isegi kui see tähendab tausta hägusust.
Õppeaine kaugus
Objektile lähemale jõudmine vähendab oluliselt teravussügavust. Isegi mõõduka ava korral võib objektile lähemale liikumine tekitada taustal märgatava hägususe. See tehnika on eriti kasulik pildistades objektiividega, millel pole väga laia ava, või olukordades, kus soovite maksimeerida hägusust ilma ava või fookuskaugust muutmata.
Pidage meeles objektiivi minimaalset teravustamiskaugust. Liiga lähedale jõudes ei pruugi objektiiv korralikult teravustada. Katsetage erinevate vahemaadega, et leida magus koht, kus objekt on terav ja taust kaunilt udune. Objekti kauguse reguleerimisel arvestage oma võtte kompositsiooni. Veenduge, et taustaelemendid täiendaksid objekti ja parandaksid üldist pilti.
Väikese teravussügavuse teravustamise tehnikad
Täpne teravustamine on madala teravussügavusega pildistamisel esmatähtis. Isegi väike vale teravustamine võib muuta objekti uduseks. Täpse fookuse tagamiseks kasutage oma filmikaameras saadaolevaid teravustamisabivahendeid, nagu jagatud pildi kaugusmõõturid või mikroprismakraed. Võtke aega ja reguleerige hoolikalt fookust, kuni objekt on terav.
Portreed pildistades keskenduge objekti silmadele. Silmad on aknad hingele ja teravad silmad on mõjuva portree jaoks üliolulised. Kasutage kaamera stabiliseerimiseks statiivi, eriti kui pildistate hämaras või pika fookuskaugusega objektiividega. See aitab minimeerida kaamera värisemist ja tagab teravama pildi. Kui teie kaameral on fookuse kinnitusindikaator, kontrollige seda enne pildistamist, et objekt on fookuses.
Õige filmimaterjali valimine
Kuigi filmimaterjal ei mõjuta otseselt teravussügavust, mõjutab see teie fotode üldist välimust ja tunnetust. Erinevatel filmivarudel on erinev teralisuse, kontrastsuse ja värviküllastuse tase. Need omadused võivad täiendada väikese teravussügavuse efekti ja suurendada teie piltide visuaalset mõju.
Näiteks kasutatakse portreede tegemiseks sageli peeneteralist filmimaterjali, nagu Kodak Portra 400 või Fuji Pro 400H, kuna see annab sileda nahatoone ja meeldivaid värve. Suurema kiirusega filmimaterjali, nagu Kodak Tri-X 400 või Ilford HP5 Plus, saab kasutada vähese valgusega olukordades, kuid sellel on märgatavam tera. Katsetage erinevate filmivarudega, et leida need, mis sobivad kõige paremini teie stiili ja pildistatava objektiga.
Bokehi mõistmine
Bokeh viitab foto fookusest väljas olevate alade hägususe esteetilisele kvaliteedile. Seda kirjeldatakse sageli kui sile, kreemjas või unistav. Bokehi kuju ja välimust mõjutavad objektiivi disain ja selle ava labade kuju. Ümarate ava labadega objektiivid annavad tavaliselt sujuvama ja meeldivama bokeh-efekti.
Bokeh annab teie fotodele väikese teravussügavuse abil kauni ja kunstilise hõngu. Katsetage erinevate objektiividega, et näha, kuidas need bokeh-efekti renderdavad. Pöörake tähelepanu oma kompositsiooni taustaelementidele, kuna need aitavad kaasa üldisele bokeh-efektile. Kaaluge valguste või peegeldavate pindade kasutamist taustal, et luua huvitavaid ja visuaalselt atraktiivseid bokeh-mustreid.
Praktilised näpunäited väikese teravussügavusega filmimiseks
- Kasutage valgusmõõturit: täpne säritus on filmiga pildistamisel ülioluline. Kasutage valgusmõõturit, et tagada filmi õige säritamine, eriti kui pildistate väikese teravussügavusega.
- Kaadri kahvlid: kui kahtlete, tehke võtteid erinevate avaseadetega mitu säritust tehes. See annab teile filmi arendamisel rohkem valikuvõimalusi.
- Katsetage erinevate kompositsioonidega: proovige erinevaid vaatenurki ja vaatenurki, et näha, kuidas need mõjutavad teravussügavust ja piltide üldist kompositsiooni.
- Harjutamine teeb meistriks: mida rohkem harjutate väikese teravussügavusega laskmist, seda paremini omandate tehnikat.
Levinud vead, mida vältida
- Ava valesti mõistmine: laiade avade (väikesed f-arvud) segamini ajamine kitsaste avadega (suured f-arvud) võib viia ootamatute tulemusteni. Pidage meeles, et väiksem f-arv (nt f/2,8) annab teile väiksema teravussügavuse.
- Vale teravustamine: ebatäpne teravustamine on tavaline viga, mis võib rikkuda väikese teravussügavusega võtte. Tagage oma objektile täpne teravustamine, kasutades vajadusel teravustamisabi.
- Valgustustingimuste eiramine: saadaoleva valgusega arvestamata jätmine võib põhjustada ala- või ülesäritatud pilte. Reguleerige vastavalt oma ava ja säriaega.
- Taustaelementide tähelepanuta jätmine: taust mängib üldpildis olulist rolli. Pöörake tähelepanu sellele, mis on teie objekti taga, sest segavad elemendid võivad põhifookuse halvendada.
Järeldus
Madala teravussügavusega filmi pildistamine on rahuldust pakkuv tehnika, mis võib teie pildistamist tõsta. Mõistes ja manipuleerides teravussügavust mõjutavaid tegureid, saate luua suurepäraseid pilte kaunilt häguse tausta ja teravate, eraldatud objektidega. Ärge unustage katsetada erinevate avade, fookuskauguste ja objektide kaugustega, et leida seaded, mis sobivad teie stiili ja pildistatava objektiga kõige paremini. Harjutamise ja kannatlikkusega saate selle tehnika selgeks ja saate luua põnevaid filmifotosid.
KKK – korduma kippuvad küsimused
Lai ava, nagu f/1.4, f/2 või f/2.8, on üldiselt parim madala teravussügavuse saavutamiseks. Need avad võimaldavad kaamerasse siseneda rohkem valgust ja tekitavad selgema tausta hägususe.
Ei, filmi tüüp ise teravussügavust otseselt ei mõjuta. Filmi valik võib aga mõjutada teie foto üldist välimust ja tunnetust, sealhulgas teralisust, kontrasti ja värviküllastust, mis võib täiendada madalat teravussügavuse efekti.
Väikese teravussügavusega portreede puhul eelistatakse sageli pikemaid fookuskaugusi, näiteks 85 mm, 105 mm või 135 mm. Need läätsed suruvad tausta kokku ja tekitavad rohkem väljendunud tausta hägusust, aidates objekti isoleerida.
Mida lähemal olete oma objektile, seda madalam on teravussügavus. Objektile lähemale liikumine võib tausta hägusust märkimisväärselt suurendada isegi mõõduka ava korral.
Jah, teravustamine muutub madala teravussügavusega pildistamisel kriitilisemaks. Isegi väike vale teravustamine võib põhjustada uduse objekti. Kasutage teravustamise abivahendeid ja võtke aega, et tagada täpne fookus.
Bokeh viitab pildi fookusest väljas olevate alade hägususe esteetilisele kvaliteedile. Seda kirjeldatakse sageli kui sile või kreemjas. Hea bokehi saavutamiseks kasutage ümarate avadega objektiivi ja pildistage laia avaga. Heledate või peegeldavate elementide olemasolu taustal võib samuti suurendada bokeh-efekti.
Kuigi teatud objektiivid sobivad paremini väikese teravussügavuse jaoks, pole teil tingimata vaja spetsiaalset objektiivi. Iga laia maksimaalse avaga objektiiv (nt f/2,8 või laiem) võib luua väikese teravussügavuse. Pealäätsedel (fikseeritud fookuskaugusega) on sageli laiem ava kui suumobjektiividel ja need on hea valik.
